Raul Beekmann edukas seenioride EM’il

24. jaanuarist 2. veebruarini toimusid Austrias, Viinis seenioride euroopameistrivõistlused. Kusjuures sellise formaadiga seeniorde EM korraldati tänavu esimest korda. Igast riigist sai osa võtta 4 paremat mees- ja naismängijat, suurim erinevus suvise seenioride EMiga on see, et suvisel võistlusel pole mängijate arv piiratud. Sellel aastal esindasid Eesti koondist Jaanus Jaanimägi Pärnust ja seenior bowlingus esimest aastat tegutsev Raul Beekmann.

Meeste paarismängus saavutasid meie mehed 47 paari seas 22. koha, kusjuures meie mehed edestasid mõlemat Soome meespaari.

Meeskonna võistlusest kahjuks meie mehed täiel rinnal osa võtta ei saanud, sest selleks on vaja nelja mängijat.

Individuaalses võistluses saavutas Raul Beekmann tulemusega 1261 kõrge 18. koha, Jaanus Jaanimäe tulemus 1114 paigutas pärnaka 74. kohale. Kokku osalejaid individuaalvõistlusel oli 96.

All-Eventis ehk siis kõikide mängude kokkuvõttes lõpetas Raul 21. kohal (207,2 keskmine), mis oli ka piisav pääsemaks 24 parema hulka ja sellega kaasnevasse masters finaali. Jaanus Jaanimägi lõpetas All-Eventi 79. kohal (keskmisega 184,3).

Rauli lõplikuks tulemuseks masteris jäi 17. – 24. koht.

Küsisime ka Raulilt mõned küsimused

Kuidas sa võistluseks ette valmistusid? Kui pikk ja milline oli ettevalmistus periood?

Otseselt mingit erilist ettevalmistavat trenni sellel korral küll ei teinud, sest üldine vorm on viimasel ajal olnud päris hea. Pärnu MV läksid küll aia taha, aga siiski Tallinnas Lohekapil viskasin tugevaid keskmisi ja kohe jaanuaris õnnestus isegi 300 visata. Pigem võib ettevalmistuseks lugeda aktiivset osalemist kohalikel võistlustel ja just keskendudes tulemuse asemel heale tehnilise sooritusele.

Kuidas reis möödus?

Reis möödus ideaalselt ja mugavalt. Jaanus startis natukene varem autoga teele ning võttis ka minu pallid kaasa, mina läksin lennukiga. Austrias tuldi mulle lennujaama vastu, täpselt nii nagu lubatud – super.

Milline oli bowlingusaal, rajad, kas oli ka midagi märkimisväärselt erinevat? Kuidas ametlik treening kulges? Kuidas kommenteerid õliprofiili?

Olen Viinis ka varem mänginud, seega saal täitsa võõras ei olnud. Kõige suurem erinevus võrreldes koduste tingimustega on kindlasti hoovõtu rada, mis on Viinis üleootuste libe. Olin sunnitud kohe jalanõu taldu vahetama, et jala libisemine paika saata. Lisaks on viinis ka väga kuivad ja keeravad rajad. Üllatav oli see, et hoovõtu äärepoolsemad osad libisesid tuntavalt rohkem kui keskosa, sellest tingitult pidin parempoolsete sparede viskamiseks veel eraldi talda vahetama, et jalg alt ära ei libiseks. Selleks kasutasin erilist kummist talla osa, mida ma pole pidanud 20 aasta jooksul kordagi kasutama. Minul oli kaasas 6 palli, väga lai valik. Ametlikul treeningul ei saanud ma esimese 5 minuti jooksul ühtegi palli esimesest kurikast paremale, sest rajad olid tõesti äkilised. Peagi võtsin kasutusele enda kõige lahjemad pallid, millega ma Eestis praktiliselt üldse ei mängi. Üldine enamus mängis seda õliprofiili 2-3 märgi ümbrusest ja siis ajapikku radade kuivamisel liiguti järjest rohkem vasakule. Õliprofiil oli minu arvates sellise võistluse jaoks täpselt paras, ei olnud liiga lihtne ega ka raske, esines küll kõrgeid keskmisi, kuid ühtegi 300 punktist tulemust ei visatud.

Avapäeval tegid paaride võistlusel väga tubli tulemuse, kas jäid rahule? Kas midagi jäi rajale ka?

Mäng sujus algusest peale hästi, mängu käigus tundsin, et kõik on võimalik, kuid suuri ootusi mul ei olnud, üritasin oma mängu mängida. Esimesed kaks mängu mängisin kõige lahjema palliga 2 märgi ümbrusest kergelt ääre poole. Esimeses kahes mängus tundsin ennast ka väga mugavalt ja tulid ka suured tulemused, kusjuures teist mängu alustasin ka strike-riviga, 7 tükki oli reas. Kolmandas mängus olin sunnitud palli vahetama, sest selle lahja palliga ei olnud võimalik enam nii kõrgeid jooni mängida, taskut küll tabasin, aga carryt ei olnud – nurgakurikad jäid lihtsalt üles. Kolmandas mängus läks palju aega õige joone leidmisele, kuid siiski lõpuga päästsin mängu ära, neljandas mängus see sama joon toimis ja sain jälle parema mängu. Kahes viimases mängus olin küll enamvähem taskus, aga probleemiks oli ikkagi carry, ei saanud strikesid ritta. Täpsus oli hea, tabasin sinna kuhu tahtsin, aga kas sinna, kuhu vaja – ilmselt mitte. Esimese päeva tulemusega 1311 punkti (218,5 keskmist) jäin väga rahule.

Teisel ja kolmandal päeval meeskondlikus arvestuses tegid enda kolmest blokist madalaima tulemuse? Miks? Mis juhtus, mis oli teistmoodi?

Esimest meeskondlikku blokki mängisime 9 hommikul ja ma ei ole hommiku inimene, kuigi olin küll välja puhanud, siis hommikul mängimine on pigem minu nõrgem külg. Lisaks olime sellel korral rajal koguni neljakesi ja mängutempo oli aeglane ning venis. Võrreldes esimese päevaga alustati mängimist juba alguses kõrgemalt, mis ei andnud mulle võimalust mängida enda magusal alal, millel alustasin esimesel päeval. Rajad muutusid kiiremini, tuli olla tähelepanelikum. Esimesed kaks mängu sain küll üle 200 punkti, kuid siiski tegin vahel mõneti lohakaid viskeid, mis röövisid ka arvestatava punktisumma. 3. mängus mängus olid rajad juba sedavõrd võõrad, et oli keeruline enda joont leida ning tulemuseks ka kõigest 169 punkti. Aga üleüldin tunne oli sellel päeval pigem kehv, teised inimesed, aeglane tempo ja kergelt ebameeldiv miljöö.

Vastupidiselt meeskondlikule esimesele blokile alustasin teist blokki väga kehva mänguga. Kergelt andis tunda ka eelneva päeva punktikadu, teadsin, et eksimiseks enam väga palju ruumi ei ole. Teises mängus sain ennast juba käima ning tulemuseks 217 punkti. Ka viimane mäng oli ilus tulemas, kui 10. ruudus tegin pika strike-rea peale lohaka viske, terve võistluse vältel korrutasin endale, et ei tohi palli vabastamisel kätt palli kõrvale lasta ning just see juhtuski ja tulemuseks suur lai split ja ca 30 punkti läks kaduma. Kokkuvõtvalt meeskondlikus arvestus siiski 1158 punkti, midagi katastroofilist see ei olnud, kuid sellist tulemust teist korda lubada ei saa. Naljakas oli see, et kui enne mänge pükse vahetama läksin, siis läksid püksid argivahelt katki ja läks kiiremaks niidi ja nõela otsimiseks, õnneks saime vajalikud vahendid Jaanuse majutuse perenaiselt, püksid parandatud ja mäng võis alata.

Neljandal päeval mängisid mastersi koha peale? Kas oli ka kerge pinge peal? Kas jäid rahule tulemusega?

Taaskord mängisime hommikul, kuid olin hästi puhanud ja mänguks täiesti valmis. Samuti olin eelnevatel päevadel avastanud uusi jooni ja nippe, et muutusteks paremini valmis olla, neid ka kasutasin. Strateegia ja eesmärk oli paigas ning ei jäänud muud üle kui mängu nautida ja oma tööd teha. Rajad muutusid väga loogiliselt, suuri üllatusi ei esinenud ning olin enesekindel. Närv oli küll sees, sest tulemuses järeleandmis ruumi ei olnud. Mitmed mängud päästsin ära alles mängu teises pooles. Mängisin üldiselt väga stabiilselt. Tulemuseks 1261 punkti ja kuna teine vahetus oli veel mängimata, siis kindel ei olnud miski, kuid sellel korral ikkagi õnnestus mastersisse pääseda.

Mastersis oli esimene vastane päris kõva pähkel, kuna live pilti ei olnud, siis kirjeldad ehk kuidas masters kulges?

Vastane otseselt küll ei häirinud. Masters algas taaskord hommikul, aga olin täielikult valmis. Mängu alustasin kohe splitiga, kuid Mika Oksanen vastas sellele lihtsa veaga. Edasi sain duubli, mõned spared, kuid taas ei saanud strikesi ritta, seevastu Mika oli kindlam, pikemad strike-read ja oligi kerge vahe juba sees. Otsustasin poole mängu pealt teist palli proovida, sest taaskord esines probleeme carryga ning olin juba vastased korralikult maha jäänud. Esimese mängu kaotasin 191 – 213. Teist mängu alustasin siis selle uue palliga, kuid taas ei saanud strikesid ritta. Poole mängu peal vahetasin vana palli tagasi ja sain kohe tupla ja tripla, kahjuks nende vahele jäi okeist viskest püsti 10. kurikas ja asi oligi enamvähem otsustatud. Teise mängu kaotasin 193 – 215. Aga seda küll ei ütleks, et see match võidetav ei olnud, mõlemad eksisime, aga selle korral oli vastane targem.

Tagantjärele analüüsides oli pallivahetus täielikult viga ning oleksin pidanud jääma kindlaks enda lahjemale pallile. Rajal mängis korraga ju ainult 1 mängija, seega raja väga kiiresti ei muutunud, liikusin ise liiga kõrgele ning seetõttu ei saanud ka strikesid ritta, mida vastane sellel korral suutis. Treener oleks kindlasti olnud suureks abiks ja mitte lasknud mul neid lollusi teha. Hiljem Soome treeneriga rääkides selgus ka, et nende treener oli kõigile korrutanud, et ei tasu üles ronida ning selle nõuande peale kõik soomlased esimesest ringist ka edasi said. Minu jaoks oli see esmakordne kogemus tiitlivõistluste masteris ning tegelikult jäin rahule.

Kuidas üleüldiselt võistlusega rahule jäid? Tegemist oli ju esmakordselt sellises formaadis seeniordie EMga, kui võrrelda seda selle traditsioonilisega, siis mis on sinu arvamus?

See uus formaat meeldib mulle kindlasti rohkem, tase oli vaieldamatult kõrgem kui suvistel võistlustel. Teiste mängijatega suheldes sain teada, et paljud koondised moodustati just valikvõistluste abil ja seda võeti ikkagi tõsiselt. Kurb on tõdeda, et osales ainult 25 riiki ning Rootsi, Taani ja Norra koondisi sellel korral esindatud ei olnud.

Kuidas muidu jaanuarikuine Viin oli? Kas said ka puhata?

Ilm oli sarnane Eesti omale, mõned kraadid plussi-miinust. Viimasel päeval vilksatas küll 17 kraadi sooja. Õhk oli mõnusam ja hea oli jalutada. Puhata kindlasti ei saanud, olin ju ikkagi võistlusel ja kerge pinge ka peal.

Võistluse tulemused leiat siit : https://bowlingresults.info/esc/2020/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga